Kõigist koeratõugudest suurim, on täiskasvanud isase Iiri hundikoera minimaalne turjakõrgus 79 cm ja emasel 71 cm. Tõu keskmine turjakõrgus on 81–86 cm ning täiskasvanud isased kaaluvad minimaalselt 54,5 kg, emased 40,9 kg. Kuigi tohutusuur, on ta graatsiline ja sportlik. Karm keskmise pikkusega karvkate võib olla hall, hallikaspruun, punane, must, valge, kollakaspruun, nisukarva või terashall.
Sõbralik ja lahke Iiri hundikoer on koeramaailma leebe hiiglane, aga kutsikad ja noored koerad on energilised ja tormakad, seega ei pruugi tõug olla ideaalne väikeste lastega perekonna jaoks. Ta saab teiste koertega hästi läbi, aga mõned võivad olla hirmutatud tema suurusest. Tema tohutu lõplik suurus muudab ta paljude perede jaoks ebasobivaks, aga neile, kes suudavad tema vajadusi rahuldada, on ta pühendunud kaaslane.
Iiri hundikoer on väga vana tõug. Suurte hundikoerte olemasolu Iirimaal on dokumenteeritud rohkem kui 2000 aastat tagasi. Kuningate ja aadlike koeral – Iiri hundikoeral – on pikk ja põnev ajalugu, kus teda on kasutatud nii sõjakoerana (sõdalaste mahatõmbamine hobustelt ja sõjavankritest) kui ka hundijahil. Iirimaal tapeti viimane hunt aastal 1786 ning see viis tõu populaarsuse järsule langusele, mida süvendas 1840. aastatel aset leidnud suur näljahäda, aga tõu taaselustasid pühendunud entusiastid.
Olles lühema elueaga kui enamik tõuge, on Iiri hundikoera kõige tõsisemad terviseprobleemid, mille suhtes tal on eelsoodumus, agressiivne luuvähk ja südamehaigused. Pärilike haigustena on märgatud ka maksa- ja silmaprobleeme, kuid tänu järjepidevale kontrollile ning hoolikale aretustööle on need muutunud üsna haruldaseks.
Ta võib olla hiiglaslik, aga Iiri hundikoer on aktiivne ning üllatavalt kiire ja nobe. Täiskasvanud terve Iiri hundikoer vajab päevas vähemalt kaks tundi tegevust. Sellegipoolest tuleb luustikuprobleemide vältimiseks hoolikalt jälgida, et noori koeri üle ei koormataks.
Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Iiri hundikoeral on ka kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Proovige tihedamaid toidukordi ja väiksemaid portsjoneid, et riski vähendada.
Iiri hundikoera karm ja tugev karvkate vajab vähe hooldamist, vaid harjamist paar korda nädalas.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
