Igaüks, kes on kunagi koera seltsis aega veetnud, teab, et nii nagu inimestel, on ka koertel oma kordumatu iseloom ning nad tunnevad mitmesuguseid tundeid nagu inimesed ja kõik muud imetajad.
Koerad ei tunne kõrgemaid emotsioone, nagu häbi, viha või põlgus, kuid neil on samad põhiemotsioonid nagu meil – õnn, kurbus, kergendustunne, ärritus ja hirm. Need tunded on maailma tundma õppimisel asendamatud, julgustades koera käituma viisil, mis teda kaitseb või aitab. Kui koer tunneb näiteks hirmu, otsib ta tõenäoliselt ohu eest varju ja tunneb seejärel kergendust. Meeldivad tunded, mida loom kogeb kaisutamise ja kammimise ajal, tugevdavad häid suhteid ümbritsevate inimestega.
Muidugi mõista ei oska koer sulle öelda, kuidas ta end tunneb, aga sa saad tema emotsioonidest paremini aru, kui jälgid looma kehakeelt ja õpid mõistma tema suhtlemise põhialuseid. Siinne juhend aitab sul koera tundeid mõista, tänu millele muutub teie eriline side veelgi lähedasemaks.
Õnnelik
Õnn on üks lihtsamini märgatavaid ja kindlasti su karvase karjaliikme lemmikemotsioone. Koera silmad on malbed ja kergelt hägused, laup pingevaba ning kõrvad laperdavad joostes või liiguvad osavõtvalt ja sõbralikult ette-taha.
Koerad ei oska tegelikult naeratada, aga osa neist, näiteks see kuldne retriiver, paistavad irvitavat. Nende huuled on vabalt, suu pisut praokil ja keel ripub ilmselt natuke suust välja, kui loom ühtlaselt ja vaikselt lõõtsutab.
Saba on hea tujunäidik – saba liputav koer on harilikult õnnelik. Kui koer liputab saba nii ägedalt, et kõik tagajäsemed rappuvad kaasa, siis on ta kohe väga õnnelik.
Õnnelik koer liigub lõõgastunult, kergelt ja kutsub sind mängima, et oma õnne jagada.
Ärevil
Ärevil koera silmad võivad olla pärani ja jõllitada, vahel võib ta need vidukile tõmmata ja silmsidet vältida. Võid märgata tema laubal pingekortse ja kikkis kõrvu kergelt tahapoole hoidmas, kui ta neid liigutab, et võimaliku ohu kohta vihjeid koguda. Kui koeral on pikad lontis (rippuvad) kõrvad, võib ta hoida neid rohkem pea ligi kui muidu.
Suu on üldiselt suletud, aga kui see on lahti, siis on huuled pingul ja koer võib neid lakkuda ning närviliselt haigutada, kuigi sa tead, et ta pole näljane ega väsinud.
Keha ja saba on tõenäoliselt paigal ning kergelt langetatud asendis. Vahel liputavad ärevil koerad ettevaatlikult saba, aga nad teevad seda pigem rahusobituse eesmärgil kui näitamaks, et on õnnelikud. Seepärast jääbki ärevus mõnikord tuvastamata. Hoia koeral silma peal, kui ta on uues või katsumusrohkes olukorras.
Hirmul
Kui koer kardab, on sellest kehakeele järgi üsna lihtne aru saada. Selline koer võib end tõeliselt heidutavalt väljendada. Eri koerad käituvad hirmu korral erinevalt. Osa neist kössitab, et paista väiksed; teised püherdavad selili, et proovida suhtlustülis lepitust otsida; osa seisab lihtsalt väga vaikselt ja osa haugub kõvasti või uriseb ennetavalt.
Looma silmad võivad olla pärani, vilades edasi-tagasi, või jõllis ja pilkumatud või kõõritada hirmuallika poole. Nende kõrvad on pea ligi surutud, huuled jäigad. Nad võivad huuli limpsida või haigutada ja nende saba on paigal, hoidudes madalale või jalge vahele. Harilikult on loom niivõrd ohule keskendunud, et ütleb isegi oma lemmikmaiusest ära!
Hirmunud koera peamine eesmärk on lihtsalt tajutud oht üle elada, seega muutuvad ta kehakeel, näoilme ja söögiisu normaalseks alles pärast turvatunde taastumist.
Ärritunud
Koer võib tunda eri liiki ärritust alates pikaajalisest depressioonist (nagu koeral sellel pildil) kuni hetkelise, vahetu ärrituseni, mis ilmneb tavaliselt mingile konkreetsele sündmusele reageerides (näiteks talle ei anta midagi, mida ta tahab). Loom võib tunda ärritust ka juhul, kui ei pääse millegi ebameeldiva käest.
Mis puutub kehakeelde, siis ärritunud koer on tavaliselt pinges ja tema jäsemed on jäigad. Ta võib ärritava objekti peale haukuda või selle poole söösta või püüda selle eest põgeneda. Ilmselt on ta täielikult objektile keskendunud ega kuula sind ega reageeri ühelegi sinu katsele tema tähelepanu hajutada.
Silmad on suured ega pilgu ja kõrvad kikkis. Kui koer ei haugu, siis on ta huuled jäigad.
Pinge on väga suur ja koer ei suuda seda kaua taluda, mistõttu ta taandub viimaks ärritavast olukorrast, kuigi osal võib tekkida ka depressioon. Seda võidakse eksikombel tõlgendada leppimisena, mistõttu koer vajab pärast ärritust palju hoolt ja armastust, et ta lõõgastuks ning käituks jälle normaalselt.
Kergendus
Kergendustunne on üsna selgesti märgatav, sest järgneb tavaliselt pinges olekule ja negatiivsetele emotsioonidele. On oluline teada, millal koer tunneb ärritust, ärevust või hirmu, kuid sama tähtis on teada, millal toimub pingelangus ja loom on jälle lõõgastunud.
Nii nagu inimesed, tunnevad ka koerad kergendust, kui on murele või probleemile lahenduse leidnud. Sa näed, kuidas pinge annab järele kogu kehas alates ninast kuni sabani. Silmad lõõgastuvad, pea langeb madalamale, keha- ja näolihased lõtvuvad ning nad rahunevad silmanähtavalt.
Osa koeri haigutab. Tagasihoidlikumad loomad langetavad pea, väldivad silmsidet ja paistavad seesmiselt ohkavat. Ekstravertsemad tüübid võivad end raputada, ringutada sügavas mängupoosis või isegi eufooriliselt ringi tormata – kõik see aitab neil pingest vabaneda.
Keskendunud
Kui koer on keskendunud, on ta valvel ja suunab oma tähelepanu olulisele – näiteks pallile, ohule või sulle. Sellel pildil on näha, kuidas su koer peaks koolituse ajal välja nägema – ta vaatab, kuulab ja on valmis preemia nimel vaeva nägema.
Kui koer on valvas, on ta silmad avatud, säravad ja pilkumatud, võibolla veidi pinges, kui loom keskendub tähelepanu pälvinud objektile. Kõrvad on kikkis või hoiavad ettepoole ja suu võib olla nii suletud kui ka avatud, keel on selle keskel paigal. Pea on tavaliselt püsti, v.a juhul, kui ta on valmis millelegi järgnema. Viimasel juhul võib see olla langetatud ja ettepoole sirutatud.
Kui koer on keskendunud millelegi nauditavale või heameelt tekitavale, võib ta kogu kehaga selle poole püüelda, värisedes ootusärevusest ja olles tegutsemisvalmis.
Vihane
Kui kahtlustad, et su koer on vihane, siis käitu ettevaatlikult, vähemalt seni, kuni oht kaob.
Tige koer teeb end nii suureks ja kohutavaks kui võimalik – tema keha on jäik ja sirge, silmad karmid ja pilkumatud ning kõrvad pead ligi surutud. Turris karv on samuti tavaline nähtus.
Suu on pärani, huuled pinges ja tahapoole tõmmatud, koon ja nina hammaste paljastamiseks kortsus. Keharaskus on kallutatud esijäsemete poole, et olla valmis ettepoole sööstma või ründama. Koer on kas vaikne või uriseb madalalt ja ähvardavalt – kui ta on tõeliselt tige, siis ta ei hõiska sellest!
Väldi vihase koera ässitamist. Ära jõllita teda ega karju ta peale. Samuti ära tee järske liigutusi, vaid anna talle aega ja ruumi maha rahuneda
Erapooletu
Sellises olekus peaks koer veetma ideaalis enamiku päevast – ta on lõõgastunud, hästi liikunud ja söönud ning tunneb end tuttavas ümbruses kindlalt. Lamav koer on lõõgastunud ja vaikne, kuid valmis püsti kargama ning sinu tegemiste vastu huvi tundma.
Looma silmad on leebed ja lõõgastunud, need liiguvad sujuvalt ning valget osa ei ole näha, kui ta oma mugavast puhkepaigast ümbrust seirab. Tema kõrvad on lõõgastunud, kui ta ümbrusest kostvaid helisid aeg-ajalt kuulatab. Laup ja kulmud on siledad ning pingevabad. Suu võib olla suletud või kergelt avatud ning kui ta just ei anna lõbutsemiseks valmisolekust osalise irvega märku, siis on huuled ja koon lõõgastunud. Koer on täiesti rahul!