Kassi eest hoolitsemine ja kassipsühholoogia

Kass ei vaja ainult eale ja kehalisele seisundile vastavat toitu ja liikumist. Selleks et loom oleks õnnelik, on väga oluline ka emotsionaalne kosutus ja hool.

Kassi emotsionaalsed vajadused olenevad tema isiksusest, vanusest ja eluviisist. Kui su kass veedab suurema osa ajast näiteks toas, võib ta oma emotsionaalse heaolu tagamisel rohkem sinu peale loota. Selleks et nii intelligentne ja emotsionaalselt arenenud lemmikloom oleks õnnelik, läheb vaja natuke jõupingutusi ning kujutlusvõimet, eriti kui su kass ei kasuta oma loomulikke instinkte selleks, et õues ellu jääda.

Kassi lühike ajalugu

Tänapäeva kodukassid põlvnevad metskassidest, kes hakkasid umbes 4000 aastat tagasi kasutama ära hiireküllust, mis valitses Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tsivilisatsioonide viljaladudes. Praegu sünnivad kassid pigem toas kui vabas looduses ja veedavad oma elu pere keskel, kes neid toidab ja armastab, mis kujutab endast hoopis midagi muud, kui oli nende üksiklastest jahimeestest eellaste elu.

Maailmas on ligi 50 kassitõugu, olgugi et kõige levinum on siiski tavaline fantastiliselt mitmekesiste kasukamustrite ja -värvidega segavereline kass.

Igaüks neist kutsub esile teatud käitumise, mis viitab asjaolule, et kass soovib seda vajadust rahuldada. Kui kass teeb midagi, näiteks peab jahti, ei täida ta siiski üksnes üht eelmainitud vajadustest. Jaht võib kujutada endast nii premeerimis- kui ka mängimisvajadust.

Kassi emotsioonide hulka kuuluvad himu, hirm, paanika ja raev, mis on omased kõigile imetajaliikidele alates hiirtest kuni ahvideni.

Ühesõnaga – su kassil on erinevad emotsionaalsed vajadused, mida tuleb rahuldada. Ilma selleta ei õpi ta kuigipalju, tal ei teki ei sinu ega teiste inimestega tugevaid sidemeid ja ta ei naudi elu täiel rinnal. Seepärast ongi oluline oma kassi emotsionaalseid vajadusi mõista – kui need on rahuldatud, on su loom õnnelik!

Premeerimisvajadus

Lühidalt öeldes tähendab premeerimine kassipsühholoogias motivatsiooni leida eluks vajalikku, näiteks süüa ja juua. Võib ka öelda, et see vajadus hoiab neid elus! Nii nagu meid, innustab premeerimine ka kassi otsima naudinguid, näiteks istuma päikselaigus ja inimesega mängima. See pole elutähtis, kuid selgelt preemia, sest tekitab meeldivaid tundeid.

Kasside evolutsioon kujundas neist söögi jahtijad, kuid kuna sina söödad oma looma tasakaalustatud toiduga, pole tal enam tarvis jahti pidada. Sellest hoolimata on kassi aju ja emotsionaalne süsteem jahipidamiseks mõeldud! Seepärast ongi vaja lasta kassil jahikäitumist harrastada, et ta ei tunneks frustratsiooni.

Näriliste jahtimise asemel naudib su kass pigem mänge, mis ergutavad teda taga ajama ja kallale kargama (aga see ei välista ka päris jahti!). Kassidele mõeldud liikuvad mänguasjad lubavad neil jahikäitumist harrastada ja oma vajadusi rahuldada. Kindlasti näed mängimise ajal oma lemmiku käitumises mustrit „märka-hiili-jälita-ründa-hammusta-tapa”.

Koos mängimine pole mitte üksnes vahva viis oma lemmikuga sõprust arendada, vaid see aitab ka ennetada levinud käitumisprobleeme. Kas mõtled ikka veel, kuidas tagada kassi rahulolu ja rahuldada tema jahtimisvajadust? Kui ergutad kassi mitu korda päevas õngeridva stiilis mänguasju ja palle taga ajama, oled õigel teel! Samuti võib nautida teiste sõbralike kasside või isegi pere koera hiilimist ja tagaajamist.

Hoolitsemisvajadus aitab imetajatel, sh inimestel, luua mitmesuguseid suhteid. Kassid on arenenud viisil, tänu millele nad jäävad sõbralikuks ja kassipojalikult sõltuvaks ka täiskasvanuna. Eriti hästi peab see paika juhul, kui loom veedab toas aega ja omanik hellitab teda süles, olgugi et õues on tegemist sõltumatu ja enesekindla jahimehega.

Osale täiskasvanud kassidele meeldib teiste kasside seltskond, samas kui mõned jällegi eiravad üksteist. Osale meeldib kaitsta teiste kasside eest oma territooriumi. Iga loom on erinev. Kassid, kes nii käituvad, on loomult rohkem üksiklased ja nad on täiesti rahul seni, kuni neil on sinusugune armastav omanik.

Selleks et kass oleks õnnelik ja sul oleks temaga hea suhe, on üks nipp – ära jälita teda, et oma kiindumust väljendada. See võib kassi peas häirekella lüüa ja teda sinust üksnes eemale peletada. Selle asemel reageeri alati, kui märkad, et kass on õnnelik või nõuab tähelepanu ja kehalist kontakti. Kaisuta teda, kammi ja hellita ohtralt.

Mängimisvajadus

Mängimine tähendab, et kass peab saama lustida ja harjutada seeläbi oskusi, mida ta vajab, et olla näiteks hea jahimees. See on enamat kui vaid põhioskuste arendamine teiste kassipoegadega samast pesakonnast. Tegemist on peamise emotsionaalse vajadusega, mis on kassi heaolu seisukohalt asendamatu.

Mängides väljendavad ja harjutavad noored kassid paljusid premeerimiskäitumise viise, mis motiveerivad neid oma ümbrust avastama. Eriti meeldib neile korrata oma jahirepertuaari – üksteist hiilida, jälitada, rünnata ja isegi hammustada! Ära muretse – tegemist on õnneliku kassi käitumisega.

Su kass õpib varsti karme mänge õdede-vendade või omanikega talitsema ja ta jahikäitumine keskendub selle asemel mänguasjadele. Siiski jääb jälitamine ja üksteisele kallale hüppamine oluliseks osaks kasside tervest sotsiaalsest suhtest, eriti kui tegemist on kahe või enama ühes kodus elava kassiga.

Sellise mängu ajal tunnevad kassid end lõõgastunult ja ohutult. Nii aitab mängimine väljendada sidet, mis tuleneb hoolitsemisvajadusest. Võib ka öelda, et „kes mängivad koos, need jäävad kokku”!

Selleks et oma kassi vajadusi rahuldada ja temaga sõprust arendada, peaksid mängukäitumist kogu kassi elu jooksul iga päev eri lelude abil ergutama. Kassi jaoks läheb loosi kõik, mis liigub või võdiseb!

Rahulolu tagamine

Nagu kõigil imetajatel, peavad ka kassil olema vajadused rahuldatud, et ta oleks õnnelik, seepärast on oluline, et loom saaks korrapäraselt loomuomaselt käituda. Kassile meeldib, et sa teda toidad, puudutad, kammid ja temaga mängid ning õnneks on need just sellised tegevused, mis pakuvad lemmiklooma omamisel rõõmu.