Kuna kääbuskoerad on ühed väiksematest koertest, on palju põhjuseid, miks nende eest hoolitsemine on erakordne. Mida sa saad teha, et selle erilise koera vajadusi rahuldada? Vaatame lähemalt, kuidas kääbuskoera õnnelikuna hoida või millele peaksid mõtlema, kui soovid kääbuskoera võtta.
Kääbuskoera tõud
Kääbuskoertele meeldib sinuga koos olla ja su süles istuda, samuti see, kui neid kaisutamiseks sülle võtad. Lisaks meeldib neile jalutada, vahel ka palle taga ajada ja ujuda, ehkki pigem seetõttu, et sinuga õues aega veeta, mitte niivõrd liikumise pärast. Nad on harjunud tubaste mugavustega ning neile võib olla väga vastumeelt külma või märja ilmaga õue minna. Mõned kääbuskoerad, näiteks terjerilaadsed isendid, on aktiivsemad, kuid paljud tahavad olla võimalikult sinu kui omaniku lähedal.
Selle tõurühma levinud koerte näited:
- Cavalier King Charlesi spanjelid
- Lhasa Apso'd
- Chihuahua'd
- Bichon frisé'd
- Prantsuse buldogid
- Bologna bichon'id
Osale neist meeldib hüpata mudastesse lompidesse sama palju kui teistele koertele, seega võiksid lubada oma kääbuskoeral tavapäraseid tegevusi nautida.
Kääbuskoerte kehaline aktiivsus pakub omanikele alati mõtlemisainet. Kuna kääbuskoer on väike, ei vaja ta nii palju liikumist kui suured koerad, kuid temaga peab siiski korrapäraselt jalutama, et ta püsiks heas vormis ja tervena. Tiheda liiklusega ja rahvarohkes kohas on hea mõte oma koera kanda, kuid tal peaks olema rohkelt ka muid ohutuid ja lõbusaid võimalusi liikumiseks ning uute kogemuste saamiseks.
Samuti vajab su kääbuskoer võimalust suhelda nagu teised koerad. Kuigi tal tekib lähedane side oma inimperekonnaga (ja tihti ühe kindla omanikuga), ei tähenda see, et ta tunneks end igaühega mugavalt. Osal koertest on kahjuks nipsaka ja omanditundega koera maine.
Kääbuskoera eest hoolitsemine erineb suure koera eest hoolitsemisest, mis aga ei tähenda, et peaksid oma väikest, kuid energilist sõpra ülearu kaitsma. Hoolimata parimatest kavatsustest on lihtne õpetada oma koera kogemata põrandale asetamist kartma ja endast liigselt sõltuma. Et seda ennetada, ära võta teda kohe sülle, kui märkad läheduses teist koera. Kui avaldub tõeline oht, siis peaksid loomulikult sekkuma, aga kui sa ei lase oma kääbuskoeral kunagi sõbralike suuremate koertega kokku puutuda, võib ta hakata neid põhjuseta kartma!
Osal „peajalgsetel” (lameda näoga) kääbuskoertel, näiteks mopsidel, võivad kuum ilm ja sellest tingitud sagenenud lõõtsutamine tekitada hingamisraskusi, mistõttu peaks nende liikumine olema piiratud.
Iseseisvalt mängimine
Kääbuskoerad pole kuigi iseseisvad, mõne erandiga kääbusterjerite seas, ja eelistavad veeta võimalikult palju aega koos sinuga. Julgusta oma väikest koera iseseisvuma, andes talle maiustega täidetud pisikese mänguasja, millega ta saab su jalge ees mängida. Edaspidi mine teise tuppa või aeda, jättes ta üksi närima ja mängima. Kui harjutad teda tasapisi üha kauem üksi olema, muutub koer sinust varsti vähem sõltuvaks ja mängib lõpuks hea meelega omaette.
Kääbuskoerale meeldib tavaliselt tund või kaks kuskil kõrgemal istuda – näiteks aknalauale asetatud magamisasemel või strateegiliselt paigutatud mööbliesemel, mille peale loom saab ronida mööda kaldteed või ohutuid astmeid. Ta on väga õnnelik, kui saab ümbruses toimuvat jälgida ja päikse käes tukastada, kuid kui ta hakkab nähtu peale palju haukuma, siis piira enda äraolekul looma vaadet ning õpeta ta käskluse peale vaikima.
Väikestele koertele on olemas palju mänge, mis su lemmikule võiksid meeldida. Terjerilaadsed kääbuskoerad naudivad mängimist ohutu piiksuva sobivas suuruses mänguasjaga; nöörmänguasjaga, mida nad saavad suus hoides raputada; või väikse helbepakiga, mida nad saavad tükkideks rebida, et leida selle seest maiuseid, mida jõupingutuste eest preemiaks nosida.
Sinuga mängimine
Seni kuni ta on sinuga koos, on ta alati õnnelik – ükskõik kas viid ta parki jalutama, veeretad talle tagaajamiseks ja kallale kargamiseks palli või kõlgutad ta ees õngeridva stiilis mänguasja, mida saab hiilida.
Emotsionaalne lähedus
Alates chihuahua'st kuni Prantsuse buldogi või Bichon frisé' ja kõigi nende vahepealsete tõugude eest hoolitsemiseni on väga tähtis hoida teievahelist sidet. Need armsad koerad on aretatud oma omanikuga aega veetma. Tegemist on n-ö profilemmikloomadega, kes on sageli sajandeid poputatud kaaslastena elatist teeninud, soojendades sülesid ning pakkudes ühtviisi seltsi nii kuningatele kui ka lihtsurelikele. Selles valguses pole üllatav, et need koerad peavad veetma parima osa päevast oma inimperekonna seltsis.
Kääbuskoera rahulolu nimel on väga oluline ta oma igapäevaellu kaasata. Seega võta ta kaasa, kui lähed autoga sõitma, jalgsi poodi või kohalikku kohvikusse või pubisse sõpradega kohtuma. Õnneks muudab väike kasv rahvarohketes kohtades (näiteks bussid või eskalaatorid) nende kandmise lihtsaks. Nii on nad ka vähem hirmutavad inimestele, kes koeri pelgavad.
Paljudel koeratõugudel on uhke karvastik ja nad naudivad kammimist, kui seda on tehtud juba maast madalast. Kääbuskoera korrapärane kammimine aitab sul ühtlasi märgata varakult igasuguseid nahaprobleeme ja karvastikumuutusi, tänu millele on ravi tõhusam.
Kääbuskoera eest hoolitsemisel on siiski oluline õpetada teda iseenda seltskonda nautima. Pea meeles, et kuigi su kääbuskoer jumaldab su seltskonda, võib liigne ühine ajaveetmine muuta ta sinust sotsiaalselt ülisõltuvaks. Kui sa siis peadki kunagi kasvõi ainult üheks õhtuks ilma temata kuskile minema, võib loom üksinduses üsna ärevil olla. Suurenda oma koera enesekindlust sellega, et harjuta teda väiksest peale lühikesi ajavahemikke üksi olema. Lahku tema juurest aeg-ajalt teise tuppa, isegi kui viibid endiselt kodus.
Sea talle sisse mugav koopalaadne toakuut (nimetatakse ka puuriks) või pehme ase, kus ta saab omaette tukastada või oma lemmiklelu närida. Pane ta asemele oma vana dressipluus või T-särk – see lohutab teda. Käi oma koeraga alati enne jalutamas, kui sa ta üksinda jätad, et loom saaks häda ära teha ja sooviks puhata. Seejärel peida kuskile maiustega täidetud ohutu närimismänguasi, et ta leiaks selle su äraolekul.
Olgugi et on loomulik tahta oma ustavale koerale palju tähelepanu pöörata, võib osa koeratõuge seda järjekindlalt nõuda, ronides sulle igal võimalusel sülle või käte vahele. Õpeta oma koerale, et tähelepanu ja kontakt ei ole võimalikud juhul, kui nähtavale on asetatud teatud visuaalne märguanne – näiteks sall ukselingi küljes või nipsese laual. See aitab suunata sinu ja koera sõpruse olemust ning intensiivsust. Loomal ei teki ootusi saada tähelepanu ja ta ei ärritu seda saamata ning tema head kavatsused ei muutu tüütuks. Ta saab täpselt nii palju tähelepanu, kui sa soovid talle anda, aga tema rahulolu ei sõltu sellest.
Olenevalt iseloomust ja sotsiaalsest minevikust võivad kääbuskoerad olla ka väga südamlikud pere teiste koerte ja kassidega. Kui inimese süli pole saadaval, siis naudivad kaks koera tihti üksteise või isegi perekassi kaisus pikutamist!
Kui sul pole aega korrapäraselt agility'ga tegeleda, võid registreerida koera sissejuhatavale kursusele, et omandada põhioskused, misjärel võid jätkata hobiga kodus kas ostetud või improviseeritud sisseseade abil – tunnel, mõni madal hüppetakistus ja slaalomipost. Koer naudib sinuga minirajal jooksmist ja kuna ta on niivõrd omaniku kehakeelele häälestatud, õpib ta väga ruttu, kuidas uutest mänguasjadest viimast võtta!
Kääbuskoerte toitmine
Kääbuskoerad pirtsutavad mõnikord päris korralikult toiduga. Omanik võib kogemata (küll heade kavatsustega) teha olukorra hullemaks sellega, et asendab tavalise toidu millegi maitsvamaga kohe, kui loom ilmutab esimesi rahulolematuse märke. Kui asendad söömata jäetud toidu kohe millegi värskelt valminuga, õpib koer kiiresti ära, et keeldumine tagab talle järjest luksuslikumaid hõrgutisi!
Kääbuskoerte toitmisel tuleb olla leidlik. Kaks korda päevas kausitäis toitu süüa ei ole tavaliselt kääbuskoerale kuigi huvitav, seega tuleks läheneda toidu serveerimisele leidlikult.
Kui su kääbuskoer sööb kuivtoitu, siis ilusa ilmaga puista peotäis õue lühikese rohu sisse või pane osa päevasest toidukogusest toidupalli, et ta saaks n-ö tööd teha ja selle eest tasu nautida. Peida toidupall aeda või tuppa mööbli taha, et su seiklushimuline väike kuts saaks selle üles otsida. Vahel võid teda ka pisut poputada ja tugevdada teie sidet, andes talle osa päevasest toidukogusest peost. Kasuta tema koolitamisel palju preemiaid (kui teda motiveerib toit), aga ära unusta seda päevase toidukoguse hulka arvestada. Ülejäänud kolmandiku võid jaotada kaheks eineks, andes selle loomale hommikul ja õhtul kausiga ette, et ta suhtuks sinusse alati kui toiduallikasse. Palu ka teistel pereliikmetel kordamööda looma sööta – nii saavad kõik armsa koeraga sõprust tugevdada.
Kui su koer sööb märgtoitu, kasuta treenimisel preemiana käepärasemaid maiuseid, kuid ära unusta neid looma päevase toidukoguse hulka arvestada. Sööda koera vähemalt kaks korda päevas. Võid jaotada poole toidust üheks põhitoidukorraks ja peita ülejäänud poole 4–5 portsjonina eri kohtadesse, et loom peaks seda aktiivselt otsima.
Seni, kuni järgid pakendil toodud söötmisjuhiseid ja jälgid koera kaalu, ei ole vaja muretseda, kui sulle tundub, et ta kausis on vähe toitu. Pole mingit vajadust sööta juurde valada! Kui koerale antakse päevase toidukoguse jagu täisväärtuslikku toitu, saab ta kõiki vajalikke toitaineid ja energiat.
Vahet pole, kas hoolitsed chihuahua, terjeri või mõne muu armsa ja truu kääbuskoera eest – see tagab teile mõlemale parima koosveedetud aja. Selle erilise sõpruse vastu ei saa miski muu!
