Kuidas jahikoera õnnelikuna hoida?

Jahikoerad on ärksad, õnnelikud ja hästi reageerivad loomad, keda on tavaliselt kerge koolitada ning kes on suurepärased perelemmikud.

Jahikoerad, keda kutsutakse vahel ka linnukoerteks, aitasid traditsiooniliselt jahimeestel saaki (enamasti linde ja jäneseid) leida ja tõid selle neile kätte. Jahikoeri on kolme tüüpi: retriiverid, setterid ja linde lendu ajavad koerad.

Jahikoerte tõunäited

• Labradori retriiverid
• Kuldsed retriiverid
• Springerspanjelid
• Kokkerspanjelid
• Iiri ja inglise setterid
• Weimari linnukoerad
• Ungari linnukoerad
• Itaalia karmikarvalised linnukoerad

Tavaline jahikoera käitumine

Jahikoerad armastavad mänguasju taga ajada ja ära tuua ning järves või jões sulistada. Nad on huvitatud lõhnajälgede ajamisest, nad naudivad majja peidetud esemete otsimist ning neile meeldib hoida suus ja kanda pehmeid mänguasju, mida nad tihti sulle või külalistele uhkelt näitamas käivad. Jahikoerte treeningud võivad olla nauditavad, sest nad on iseloomulikult terased, hästi reageerivad loomad, s.t ühed neist, keda on väga lihtne õpetada.

Just sellepärast vajavad jahikoerad aktiivseid omanikke. Sama palju kui füüsilist koormust, ihkavad nad ka vaimset ergutust. Need koerad naudivad inimesega koos olemist!

Jahikoertele meeldib mitmekesisus, seega peaks liikumine hõlmama rihmas jalutamist linnas ja jalgradadel, lisaks palju vabalt jooksmist ning uudistamist mõnel ohutul alal. Seetõttu on tema koolitamine oluline. Sisimas on tegemist maakoertega, nii et mida rohkem puid, põõsaid ja põldmarjahekke nad saavad nuuskida, seda parem. Kui koer märkab veekogu, siis võid üsna kindel olla, et ta üritab sulistama minna, mistõttu ära unusta järve, jõe ega isegi porilombi lähedal jalutades alati koerale rätikut kaasa võtta.

Kui su koer naudib eriliselt vett, siis miks mitte premeerida teda isikliku suplustiigiga oma aias? Veendu vaid, et see on tugevast plastist, mitte kergesti ärasöödav täispuhutav variant.

Jahikoerad on sotsiaalsed ja armastavad mängida nii oma inimperekonnaga kui ka teiste sõbralike koertega. Samas on nad rahul ka end ise lõbustades (eriti kui kaasatud on närimismänguasjad) ning veedavad rõõmsalt tunde aialõhnu uurides.

Samuti armastavad nad toitu, nii et vaata nende raipesöömise kombe suhtes ette, kui midagi söödavat ripakile jätad. Samuti jälgi, kus sa prügikaste hoiad. Kui su koeral on komme närida asju, mida ta puutuda ei tohiks, proovi anda talle mõned toidupallid, mida ta saab nügida, veeretada ja käppadega togida, et tasu kätte saada. Mida raskem ülesanne, seda parem, sest see koer ei anna tavaliselt kergelt alla, eriti veel, kui pallis on toitu sees!

Jahikoertele meeldib kõige rohkem puhata aias või pehmel asemel tukastades ja aeg-ajalt ohutut mänguasja närides. Lemmikajaviidete hulka kuulub ka pehme mänguasja kaasas kandmine ja kaisutamine, eriti neil tõugudel, kellel on pehme, saagi kättetoomiseks aretatud suu. Suurt lõbu pakuvad veel nöörmänguasjad, millega saab mängida nii omanikuga kui ka teiste koertega.

Miks mitte puistata kaks korda päevas 20% kuivtoidust aeda, et loom saaks seda otsida? Nii kulub palju kauem aega kui kausist süües ja koer arendab toiduotsimise oskusi. 30% toidust võid panna päeva jooksul toidupallidesse või peita talle otsimiseks majja või aeda. Umbes 10% päevasest toidukogusest võid kasutada jahikoera treenimisel preemiana. Ülejäänud 20% peaksid andma kahe einena (hommikul ja õhtul), et loom suhtuks sinusse kui toiduallikasse. Kui annad koerale märgtoitu, siis jaga see päeva arvestuses kaheks või kolmeks eineks ja aseta talle otsimiseks eri kohtadesse. Sa võid isegi panna looma oma toidukorda välja teenima, õpetades teda käskluse peale toidukaussi sulle tooma.

Seni, kuni järgid (pakendil toodud) söötmisjuhiseid ja jälgid koera kaalu, ei ole vaja muretseda, kui sulle tundub, et ta kausis on vähe toitu. Kui koerale antakse päevase toidukoguse jagu täisväärtuslikku toitu, saab ta kõiki vajalikke toitaineid, et olla õnnelik ja terve.