Your Pet, Our Passion.
Briti lühikarvaline mobiil

Briti lühikarvaline

Briti lühikarvaline on suuremat kasvu kass, keda võib kirjeldada jässaka või masajana. Paljud kehajoontest on ümarad – nägu, põsed, kõrvad, silmad ja pea. Lühike lai koon asub järsu, tugeva lõua kohal. Koos laia rinna ja lühikese, jämeda sabaga loovad need mulje tugevast ja turskest kassist. Karvastik on lühike ja tihke, ei ole kohev ning värvi- ja mustrikooslusi võib esineda üle saja.

Vajalik teada
  • Mänguline ja uudishimulik kass
  • Sõbralik, ent iseseisev kass
  • Vaikne kass
  • Suuremat ja turskemat tõugu kass
  • Vajab hoolitsemist kord nädalas
  • Allergiaohutu tõug
  • Tahab mingil määral õues käia
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Briti lühikarvalisi peetakse kassimaailma helladeks hiiglasteks. Nad on inimeste ja teiste loomadega armastusväärsed ning südamlikud. Briti lühikarvalised ei nõua pidevalt inimese tähelepanu ja on vaiksemad kui nende orientaalsed suguvennad. Nad pole ka liiga uudishimulikud ega satu seetõttu soovimatutesse seiklustesse, nagu võib juhtuda orientaalset tõugu kassidega.

Päritolu

Päritoluriik: Inglismaa

Briti lühikarvaline kass on Ühendkuningriigis vaieldamatult kõige populaarsem kassitõug. Kuigi kirjalikud andmed selle tõu kohta ulatuvad ainult 20. sajandi algusesse, on seda tõugu kassid olnud olemas sadu aastaid. Lühikarvalisi kasse eksporditi palju Uude Maailma, kus nad said väga populaarseks. Tänane värvitoonide ja kasukakirjade valik on tekkinud tänu parimate tänavakasside valikulisele aretamisele, mis algas 19. sajandil ja kestab tänapäevani.

Briti lühikarvalised on üldiselt vastupidav tõug, kellel ei esine palju terviseprobleeme. Kuna aretamisel kasutati vanasti ka Pärsia kasse, on olemas väike oht haigestuda polütsüstilisse neeruhaigusesse. See tekitab neerutalitluse häireid, sest tsüstid või augud arenevad progressiivselt. Haiguse tuvastamiseks on saadaval geenitest, nii et kassi hankimisel tuleks küsida tõuaretajalt kinnitust – hea kassikasvataja peab seda teadma.

Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).

Üks põhjusi, miks Briti lühikarvaline kass muutus eelmisel sajandil nii populaarseks, on tema väike sugemisvajadus. Looma karv on lühike ja tihke ning kass saab selle eest hoolitsemisega ise hakkama. Nii nagu kõiki kasse, on ka teda soovitatav korrapäraselt vaktsineerida ja teha talle parasiiditõrjet.

Kuigi see kassitõug ei sobi lastega kõige paremini, on iga kass erinev ja õige harjutamise abil võib ta suuta lastega peres elada.