- Rahulik kass
- Sõbralik, ent iseseisev kass
- Vaikne kass
- Suuremat ja turskemat tõugu kass
- Vajab hoolitsemist ülepäeva
- Allergiaohutu tõug
- Tahab mingil määral õues käia
- Võib vajada lastega harjutamist
Päritolu
Päritoluriik: Mani saar (Ühendkuningriik) / Kanada
Kõmri kass on poolpika karvaga manksi variant. Vaatamata nimele, mis tuleneb Wales'i keldikeelsest nimest Cymru, on kass pärit Mani saarelt. Sabata kassid on seal tavalised, sest saarel elavate kasside omavaheline ristamine võimaldas sabata mutatsioonil loomulikult levida. Nagu manksi pesakondades, võib ka Kõmri kassi pesakonnas olla erineva pikkusega sabadega või isegi sabata kassipoegi. Kanadas 1960. aastatel korraldatud aretusprogrammid suurendasid Kõmri kassi populaarsust USA-s, kus näitustel võistlevad üksnes sabata loomad.
Saba puudumine on raske geneetiline defekt. Kõmri kassi deformeerunud selgroog võib põhjustada talle juba varases eas terviseprobleeme (nt artriiti). Mõnel kassil võib esineda anaalkanali kitsenemist, millega võib kaasneda soolte ummistumine. Nii nagu kõik kassid, vajab ka see tõug korrapärast vaktsineerimist, parasiiditõrjet ja iga-aastast tervisekontrolli loomaarsti juures.
Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).
Kõmri kassi tihke karvkate vajab igapäevast sugemist, et sinna ei tekiks pusasid, vaid see püsiks heas korras.
Kuigi see kassitõug ei sobi lastega kõige paremini, on iga kass erinev ja õige harjutamise abil võib ta suuta lastega peres elada.