- Mänguline ja uudishimulik kass
- Sõbralik, ent iseseisev kass
- Vaikne kass
- Keskmist kasvu tõug
- Vajab hoolitsemist ülepäeva
- Allergiaohutu tõug
- Tahab mingil määral õues käia
- Võib vajada lastega harjutamist
Iseloom
Eksootiline lühikarvaline kass on sama hella, südamliku loomuga nagu tema pikakarvalised sugulased, kuid pole nii tormakas nagu paljud teised lühikarvalised tõud. Eksootilised lühikarvalised kassid saavad väga hästi hakkama ka siis, kui nad üksi koju jäetakse, ja oskavad vaikselt olla.
Päritolu
Päritoluriik: Ameerika/Inglismaa
Eksootiline lühikarvaline kass on niivõrd sarnane Pärsia kassiga, et näitustel võistleb see tõug pikakarvaliste kassidega. Ameerikas aretati valikuliselt Ameerika lühikarvalist ja Pärsia pikakarvalist, et luua kass, kes näeks välja nagu Pärsia kass, v.a kasuka poolest. Suurbritannias aga ristati samal moel Briti lühikarvalist Pärsia pikakarvalise kassiga. Keskmise pikkusega karvastikku on kergem hooldada, ent selle värvide ja kasukakirjade valik on endiselt väga lai. Eksootiline lühikarvaline kass ilmus 1960. aastatel. Tõug muutub üha populaarsemaks.
Eksootilisel lühikarvalisel ja tema lähisugulasel Pärsia kassil võib esineda mitmesuguseid terviseprobleeme. Tömbima peakuju ja koonu tõttu võib lõualuu deformeeruda, mis võib tuua kaasa hambahaigusi ja probleeme söömise-joomisega. Väikesed sõõrmed ja liiga pikk pehme suulagi võivad tekitada hingamisraskusi. Kuna pisarakanalid ei kulge loomulikult, siis silmad vesitsevad ja teevad näo pidevalt märjaks, mis omakorda võib põhjustada ärritusi ja löövet. Suhteliselt lame nägu suurendab ka silmahaiguste riski. Eksootilisel lühikarvalisel kassil võib esineda geen, mis tekitab neerudes tsüste ja lõpeb neerupuudulikkusega (autosomaalne dominantne polütsüstiline neeruhaigus). 1990. aastatel, kui ilmusid sõeltestid, avastati seda haigust uuringu käigus rohkem kui kolmandikul Pärsia ja eksootilistest lühikarvalistest kassidest. Aretajad püüavad praegu testide abil probleemi kõrvaldada. Kassipoega võttes tuleks alati paluda aretajal näidata PKD-testide tulemusi.
Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).
Eksootilise lühikarvalise kassi karvkate vajab küll tähelepanu, kuid seda on lihtsam korras hoida kui Pärsia pikakarvalistel sugulastel. Regulaarne sugemine ei lase surnud karvadel kasuka sisse pulste moodustada ega mööblile koguneda. Kuna kassi nägu on lame, siis kipuvad silmad vesitsema, nii et silmanurki ja ninakülgi tuleb pidevalt puhastada. Nii nagu kõiki kasse, on ka teda soovitatav korrapäraselt vaktsineerida ja teha talle parasiiditõrjet.
Kuigi see kassitõug ei sobi lastega kõige paremini, on iga kass erinev ja õige harjutamise abil võib ta suuta lastega peres elada.