Neid koeri võrreldakse tihti borderkollidega. Need koerad on tugeva ja lihaselise kehaehitusega, nad on pigem pikad kui kõrged. Isase koera turjakõrgus on 51–58 cm ja emasel 46–53 cm. Üldiselt kaaluvad nad 19–29 kg, olenevalt soost ja kehaehitusest. Karvkate võib olla must, sinine marmor, punane marmor või punane, kas pruunide täppidega või ilma. Vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit.
Sellel koeral on tugev karjaajamise instinkt ja talle meeldib osa võtta perekonna tegemistest ja on õnnelik oma peremeeste seltskonnas. Nad võivad uute inimestega olla tagasihoidlikud, seega peaks neid juba varases eas sotsialiseerima. Nende märkimisväärsele intelligentsusele ja energiale vastamiseks on oluline ka pidev treening ja kombinatsioon füüsilisest ja vaimsest stimulatsioonist.
Austraalia lambakoer on hoopiski Ameerika tõug. Püreneede Baski piirkonnast pärit karjused viisid väikesed „sinised” koerad USAsse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, et lambaid ajada. Nimetuse osa „Austraalia” tuleneb lammastest, kellega töötati ja kes imporditi Austraaliast. Ühe teooria järgi toodi need koerad algselt Austraaliasse ja sealt USAsse. Kui nad jõudsid USA edelaossa 19. sajandi lõpus, lubati neid ristata teiste lambakoertega, et parandada nende töövõimet. Tõuklubi asutati USAs 1957. aastal.
Austraalia lambakoer on üldiselt väga terve tõug. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
See koer vajab tegevust vähemalt kaks tundi päevas. Paljud Austraalia lambakoerad esinevad väga kõrgel tasemel koerte spordialadel (agility, koeratants, kuulekus ja flyball (teatejooks takistusrajal ja tennisepalli toomine)), kus nad saavad rakendada nii oma füüsilist kui ka vaimset energiat.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Karvkate on keskmise pikkusega ja ilmastikukindla aluskarvaga. Esineda võib pikemaid sulgjaid karvu jalgade tagakülgedel ja mõõdukas lakk, mis on isastel koertel tihedam. Kammimisest kaks-kolm korda nädalas peaks piisama, karvavahetuse ajal peab karva hooldama tihedamalt.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
