See koer on väikest kuni keskmist kasvu, tal on omapärane tihedalt rõngas saba ja kortsuline otsaesine. Basenji sile, lühike ja läikiv karvkate võib olla punane ja valge; must ja valge; must, mustjaspruun ja valge; hallikaspruun; hallikaspruun valgega; kolmevärviline. Vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit. Ideaalne täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 43 cm ja emasel 40 cm. Täiskasvanud isase koera ideaalkaal on 11 kg, emasel 9,5 kg.
Need koerad on ainulaadsed, sest nad ei haugu, aga nad joodeldavad, kui on põnevil. Basenji'd on väga sarnased kassidele: nad on valvsad, iseseisvad, intelligentsed, puhastavad end ise ja on pea lõhnatud ning võivad vahel isegi ronida puude ja aedade otsa. Oma pererahva suhtes on nad hoolivad, kuid võõrastesse suhtuvad ettevaatlikult. Basenji'd kipuvad teiste koertega tülitsema, seega on kohustuslik neid varakult sotsialiseerida.
Basenji'd aretati tõenäoliselt seltsikoerteks vaaraodele, Egiptuse püramiididel leiab basenji'de portreesid. Aja jooksul levis tõug Kesk-Aafrikasse, kus teda peeti, et tappa pikakihvalisi ja roorotte Kongo piirkonnas. Need suured ja tigedad rotid olid tõeliseks ohuks kohalike elanike kariloomadele ja hea jahikoer oli oluline nende elus püsimiseks. Tõug sai läänemaailmas tuntuks alles Victoria ajal, kui varased Aafrika maadeavastajad mainisid „koera, kes ei haugu“.
Basenji'de seas kõige laiemalt levinud pärilikud terviseprobleemid on teatud tüüpi neeruhaigus – Fanconi sündroom – ja üks aneemia vorm. Mõlema haiguse määramiseks on olemas geneetilised testid. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi. Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja teha geneetilised testid.
Basenji'd vajavad päevas vähemalt tund aega tegevust, sest on aretatud jahti pidama karmil maastikul. Vastupidavust on neil samas rohkem kui ainult tunnise tegutsemise jagu. Basenji't ei ole küll lihtne treenida, kuid tema kehale ja vaimule on äärmiselt kasulik, kui ta saab tegeleda mõne koerte spordialaga. Nad ei taju teid nii hästi kui teised koerad, seega peab eriti ettevaatlik olema tiheda liiklusega alade lähedal treenides.
Väikestel koertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Basenji hooldab oma karva ja välimust enamasti ise. Nende karv on lühike, sile ja õhuke. Karva võib korra nädalas spetsiaalse kindaga pühkida, et lahtised karvad eemaldada. Kõrvu ja küüsi tuleb perioodiliselt kontrollida. Peale selle pole suurt muud vaja teha.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
