Your Pet, Our Passion.
Bullmastiff

Bullmastiff

Bullmastif on kompaktne, jõuline ja lihaseline suure kandilise peaga koer. Nende karv on lühike, karm ja ilmastikukindel, värvuselt kollakaspruun, punane või laiguline, koon on must. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 64–69 cm ja kaal 50–59 kg; täiskasvanud emase koera turjakõrgus on 61–66 cm ja kaal 41–50 kg.

Vajalik teada
  • Kogenud omanikule sobiv koer
  • Nõutav lisatreening
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Suur koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist kord nädalas
  • Allergiaohutu tõug
  • Vaikne koer
  • Valvekoer. Haugub, annab häiret ja kaitseb füüsiliselt
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Need koerad kaitsevad innukalt oma peret ja teisi koduloomi, seega peab neid juba varakult sotsialiseerima. Bullmastifid võtavad võõrad omaks vaid siis, kui neid tutvustab keegi, keda nad usaldavad. Teised külalised ja võõrad peatakse kiiresti. Jõu, kangekaelsuse ja liialt kaitsva loomu tõttu ei sobi see koer algajale omanikule.

Päritolu

Bullmastifit kutsuti algselt metsavahi öökoeraks, sest neid kasutati salaküttide tabamiseks. Bullmastifi aluseks oli 60% Inglise mastifit ja 40% buldogi. Bullmastifi tõug loodi 19. sajandi lõpus. Kui vajadus metsavahtide ja bullmastifite järele vähenes, kasutati neid spordis. Keegi jooksis alustaimestikku ja mõne aja pärast lasti suukorviga bullmastif seda inimest otsima. Neid ei treenitud hammustama ega tapma, vaid vastasest jagu saama.

Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka bullmastifil esineda erinevaid pärilikke silmahaigusi ning puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (liigesehaigused, mis võivad põhjustada valu ja liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Neil on ka eelsoodumus kindlat tüüpi põiehaigusele ja probleeme põlvede sidekoega (ristatisideme haigus).

Seda tõugu koera peaks hoolega kontrollima vähemalt 12-kuuseks saamiseni. Liigne treening varases eas võib viia hilisemate luu- ja liigeseprobleemideni. Nad naudivad liikumist ja mänge perega ja paar tundi tegevust on piisav täiskasvanud bullmastifi rahuloluks.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Bulmastifil on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Bullmastifi karva hooldamine on üsna lihtne, kuna see on lühike ja nõuab vähe vaeva. Spetsiaalne kinnas on kõik, mida surnud ja lahtise karva eemaldamiseks on tarvis.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.