Kaana koer on keskmise suurusega „kandiline“ koer, kes on välimuselt spitsisarnane. Neil on rohke ja tihe karv ja saba, mis on selja kohal rõngas, kui koer on erutunud või liikumas. Nende karm ja lühikese või keskmise pikkusega karv võib olla eri värvustes, liivakarva kuni punakaspruunini, valge või must. Ideaalis on Kaana koera turjakõrgus 50–60 cm ja kaal 18–25 kg.
Kaana koerad on ühed vähestest algupäraselt ehedatest tõugudest, kes tänapäeval olemas on. Nad on aastate jooksul kodustatud, kuid neil on endiselt äärmisel tugev ellujäämisinstinkt, mis võib muuta nad iseseisvaks ja ettevaatlikuks. Nad on territoriaalsed, kuid mitte agressiivsed inimeste suhtes. Nad kaitsevad oma pereliikmeid, nii suuri kui ka väikeseid. Teiste koertega võivad nad olla riiakad ja võib esineda agressiivsust samast soost koerte suhtes, nii et varane ja kestev sotsialiseerimine on ülioluline.
Kaana koer on iidne tõug Lähis-Idast. Neid kasutati vanaaja israeliitide karja valvamiseks ja ajamiseks. Kui israeliidid mujale rändasid, tegid seda ka nende koerad ja ainult tugevamad jäid karmis keskkonnas ellu. Beduiinide hõimud võtsid mõned neist koertest enda juurde laagrit ja karja valvama. Iisraeli isoleeritud asustuste tarvis oli 1930. aastatel vaja valvekoeri. Kaana koer oli ideaalne valik, nad olid pooleldi metsikud ja suutsid karmides tingimustes ellu jääda. Tänapäeval võib seda koera endiselt näha beduiinide hõimude juures valvamas ning Iisraeli sõjavägi kasutab neid valves ja patrullimisel.
Kaana koer on üldiselt terve tõug, tõule omaseid terviseprobleeme on vähe. Aretuskoertel on soovitatav kontrollida silmi ja hinnata puusaliigeseid, et ära hoida edaspidi tekkida võivaid tervisehädasid.
Nad naudivad liikumist ja on väga väledad ja sportlikud. Nad kohanevad kui tahes suure neile võimaldatud trenni hulgaga, olgu siis siseruumides või väljas, kuid vajavad vähemalt ühte pikka jooksu (minimaalselt tund) iga päev.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Sellel koeral on sirge ja karm lühike või keskmise pikkusega karv ning rohke aluskarv. Karv võib korra nädalas vajada harjamist. Karvavahetuse ajal ajab koer peotäite kaupa aluskarva, sel ajal tuleks neid kammida iga päev. Õrna harjaga kraas või kamm-reha on selleks parim abivahend.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
