Soome lapikoer on tugev spitsi-tüüpi (paks karvkate, seljale keerduv saba ja kikkis kõrvad) keskmist kasvu koer. Täiskasvanud isase turjakõrgus on umbes 49 cm ja emasel 44 cm. Nad kaaluvad täiskasvanuna 17–19 kg. Karvakatet esineb eri värvides ja kombinatsioonides – vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit.
Soome lapikoeral on tugev karjatamisinstinkt ja neile meeldib õues jahti pidada. Kodus on nad valvsad, sobides hästi valvekoeraks, ning samas ka rahulikud, armastavad ja truud kaaslased. Kuigi nad pole nii lärmakad, kui teised spitsid, on nad sellegipoolest häälekad ja neid tuleb õpetada käsu peale haukumine jätta.
See koer on juba sajandeid töötanud koos Lapimaal elavate poolnomaadidest saamidega. Neid kasutatakse peamiselt põhjapõtrade karjatamisel, kuid on võimalik, et tõu algusaegadel kastutati neid ka jahi- ja valvekoertena. Kuigi teda ei kasutata mootorsaanide olemasolu tõttu enam nii laialdaselt, on tõug põhjapõtrade karjatamisel siiani kasutusel. Karjatamisel galoppi jooksev Soome lapikoer töötab koos Lapi põhjapõdrakoeraga, lühema karvaga traavi jooksva koeraga, kes on teine piirkonnale omane tõug.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Soome lapikoertel esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Soome lapikoer vajab päevas umbes tunni jagu tegevust. Aktiivse tõuna ei ütle ta ära koertespordist, nagu agility ja maastikujooks. Mõnel koeral võib olla tugev jahiinstinkt, seepärast tuleb talle õpetada käsu peale tagasi tulemist, et koer vajadusel talle silma jäänud saagi juurest ära kutsuda.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Nende kahekordne karvkate koosneb pikast ja sirgest pealiskarvast, mis on pea peal ja jalgade esiküljel lühem, ning paksust ja pehmest aluskarvast. Isastel on kaela ümber ja rinnal tihe lakk. Koera kasukat tuleb harjata paar korda nädalas, kuid karvaajamisperioodil võib olla vajalik igapäevane harjamine.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
