Tuntud oma läikiva keskmise pikkusega kuldse karvkatte poolest, on selle retriiveri näol alati sõbralik ilme, keha ideaalselt sümmeetriline ja ta liigub sujuvate liigutustega, läbides vahemaad pikkade ning võimsate sammudega. Täiskasvanud isaste kõrgus on 56–61 cm ja kaal 30–34 kg. Täiskasvanud emaste kõrgus on 51–56 cm ja kaal 27–32 kg.
Kuldne retriiver on hell tasase loomuga koer, kes tavaliselt kohaneb pere harjumustega hästi. Neile meeldib kõiges kaasa lüüa, olgu see toas või õues. Nad on eelkõige retriiverid ja üritavad kõike, mis vähegi neile suhu mahub, tirida, tõmmata või kaasas kanda. Neile meeldib ka vees olla, seepärast tuleb vee läheduses veenduda nende ohutuses. Kuldsed retriiverid on aga loomult muretsejad ja koolitamise käigus tuleks jälgida, et nendega ei oldaks liiga karm.
Sir Dudley Marjoribanksile (lord Tweedmouth) hakkas meeldima retriiveri kollane värvus ja ta ostis 1865. aastal Inglismaalt Brightonist koera nimega Nous ja paaritas ta emase Tweedi veespanjeliga, kes oli maksavärvi karvkattega kättetoov koer. 20 aastat aretamist ja ristamist Labradori retriiveri, Iiri punase setteri ja võib-olla ka paari verekoeraga, et parandada haistmisvõimet ning lisada massi – nii loodigi kuldse retriiveri tõug. Tõug registreeriti 1908. aastal kui kuldne siledakarvaline, nimetati 1913 ümber kuldseks või kollaseks retriiveriks kuni lõpuks, 1920. aastal, said nad oma tänapäevase nime.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka kuldsel retriiveril esineda erinevaid pärilikke silmahaigusi ning puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (liigesehaigus, mis võib põhjustada valu ja liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Täiskasvanud kuldsed retriiverid vajavad mõõdukal hulgal tegevust, et neid tippvormis hoida. Tuleb jälgida, et teda kutsikana liialt aktiivselt ei treenitaks, kuna see võib kaasa tuua luu- ja liigeseprobleeme. Täiskasvanud heas vormis koerale peaks piisama päevas paarist tunnist liikumisest, kuid kui võimalik, ei ütle ta rohkemast ära.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Kuldsel retriiveril on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Karvkatte tiheduse tõttu tuleb kuldse retriiveri kasuka eest regulaarselt hoolt kanda. Nende aluskarv on vetthülgavate omaduste tõttu väga paks ja sellel ei tohi lasta vilti minna, mis põhjustaks koerale ebavajalikke kannatusi. Kuigi kasuka pikkuse tõttu jääb muda sinna hästi kinni, saab selle pärast karva kuivamist lihtsasti eemaldada.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
