Your Pet, Our Passion.
Inglise hurt mobiil

Inglise hurt

Inglise hurt on koeramaailma võidusõiduhobune – uskumatult kiire, graatsiline ja elegantne. Need koerad on lihaselised ja tugeva kehaehitusega. Nende lühikest ja peent karvakatet esineb musta, valget, punast, sinist, kollakaspruuni, pruunikat, hallikaspruuni või ükskõik millise eelneva värvi kombinatsiooni valgega. Täiskasvanud isase turjakõrgus on 71–76 cm ja kaal umbes 30–32 kg. Emaste turjakõrgus on 69–71 cm ja nad kaaluvad 27–30 kg.

Vajalik teada
  • Vähese kogemusega omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Suur koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist kord nädalas
  • Allergiaohutu tõug
  • Vaikne koer
  • Mitte-valvekoer
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Hea perekoer

Iseloom

Need koerad on tubastes oludes rahulikud ja sotsiaalsed ning võivad olla isegi üpris laisad. Nad on tundlikud koerad, kes sobivad suurepäraselt perekoeraks, kui omanik on õige. Kuigi loomult hellad, pole nende jahiinstinkt kuhugi kadunud ja omanikud peavad olema valmis tõuga kaasnevaks vastutuseks. Inglise hurt on pereliikmetesse kiinduv, kuid võõraste suhtes tavaliselt reserveeritud. Nad saavad tavaliselt teiste koertega hästi läbi, kuid kassiomanikud peavad olema väga ettevaatlikud.

Päritolu

Hurdad on olnud ühed hinnatuimad koerad. Vaaraod ning muud Aasia ja Aafrika valitsejad lasid juba 4000. aastal eKr oma koerte kujutisi hauakambrite seintele graveerida. Neid kasutati antiloopide, huntide ja hirvede tagaajamiseks ning nad said Lähis-Idas ja Euroopas väga populaarseks tõuks. Viimaks saabusid nad ka Suurbritanniasse, kus neist sai staatuse sümbol. Nad olid suisa nii hinnatud, et 1016. aastal võis ainult kõrgklass hurta omada. Neid kasutati jäneste tagaajamiseks ja hiljem jooksuvõistlustel. See näitas, et nad on maailma kiireimad koerad. Loomadest suudab vaid gepard neist kiiremini joosta!

Inglise hurt on suhteliselt terve tõug, kellel on vähe laialt levinud terviseprobleeme.

Kuigi Inglise hurt on koertest kõige sportlikum, ei vaja nad väga palju liikumist. Päevas piisab tavaliselt kahest 20-minutilisest jooksust. Nad on tuntud kui 60-kilomeetrise tunnikiirusega diivanikaunistused, kes tahavad joosta lühikesi vahemaid, mitte kilomeetrite viisi rännata. Jahinstinkti tõttu peavad nad hästi kuuletuma tagasikutsumiskäsule, enne kui neid võib avalikus kohas rihma otsast lahti lasta, ja väiksemate loomade kaitsmiseks võib neil olla tarvis ka suukorvi. Märkus: külma ilmaga võib neil vaja minna sooja mantlit.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Inglise hurdal on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Olles üks kergemini hooldatava karvkattega koertest, piisab sellest, kui nende lühikest ja peent kasukat aeg-ajalt õrnalt harjata.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.