Nutika välimusega tugev keskmine/suur hagijas, kes on veidi pikem kui kõrge. Hamiltoni hagija lühike liibuv karvkate on kolmevärviline (must, pruun ja valge). Täiskasvanud isased on 53–61 cm kõrged ja emased 49–57 cm. Nad kaaluvad 23–27 kg.
Hea iseloomuga Hamiltoni hagijas on armastav seltsiline, kui ta saab oma jahiinstinkti piisavalt rahuldada. Maapiirkondi armastava koerana võib ta kilomeetrite viisi jälge ajada, mistõttu on oluline, et ta kuuletuks tagasikutsumiskäsule ja et aed oleks põgenemiskindel. Neile meeldivad inimesed ja nad on õrnad, kuid väikelaste jaoks võivad nad olla liiga tormakad ning elavaloomulised.
Hamiltoni hagijas on oma päritoluriigis Rootsis üks populaarsemaid hagijatõuge. Tõu lõi 19. sajandi lõpus üks Rootsi Kennelliidu asutaja, krahv Adolf Hamilton, kelle järgi on tõug saanud ka oma nime. Tõu loomiseks kasutati Inglise rebasehagijat, jänesehagijat ja mitmeid Saksa hagijaid (sh Holsteini algupära hagijas, pikajalgne Curlandi hagijas ja nõmmehagijas). Erinevalt teistest hagijatest ei tööta nad karjana, vaid üksi või paarides, ajades rebased või jänesed urust välja, et jahimees neid lasta saaks.
Hamiltoni hagijas on üldiselt terve ja jõuline koer ilma levinud tõuomaste terviseprobleemideta.
Tegemist pole koeraga, kes rahulduks kaks korda päevas kvartali ümber tiiru tegemisega. Aktiivse ja energilise koerana vajab Hamiltoni hagijas päevas vähemalt kahe tunni jagu liikumist, soovitatavalt ohutus kohas vabalt jooksmist, et ta saaks nuusutada ja joosta nii palju kui tahab. Kui neil on igav või saavad liiga vähe tegevust, hakkavad nad loomulikult pahandust tegema ning kaevavad, närivad ja hauguvad enese lõbuks.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Hamiltoni hagijal on kahekordne karvkate, mis koosneb pehmest, talvel eriti paksust aluskarvast ja ilmastikukindlast pealiskarvast. Karva hooldamine on lihtne ja piisab kõigest iganädalasest kergest harjamisest.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
