Leonberger on suur, tugev ja lihaseline koer. Neil on ebatavaline omadus – ujunahkadega jalad –, mis teeb neist head ujujad. Nad võivad olla kuldsed nagu lõvid, punased, punakaspruunid, liivakarva (kollakaspruun või kreemjas) ning kõik vahepealsed kombinatsioonid koos musta maskiga. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 72–80 cm ja kaal 34–50 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus 65–75 cm ja kaal 30–50 kg.
Leonbergerid peaksid olema muretud, rahulikud, lojaalsed ja tasakaalukad. Nad saavad teiste loomadega ja lastega hästi läbi ning on mängulised. Nad õpivad kiiresti ja nende suurte mõõtmete tõttu on koolitamine eriti tähtis ning seda peaks alustama nii varakult kui võimalik.
Leonbergeri koeratõug loodi 1840. aastatel jäljendamaks Leonbergeri linna embleemil olevat lõvi. See on Newfoundlandi koera ja bernhardiini ristand ning Pürenee mäestikukoera tagasiristand. Nad said väga populaarseks ning olid paljude tähelepanuväärsete inimeste koerad. Aga esimese maailmasõja ajal suri tõug peaaegu välja, kuna inimestel polnud võimalik neid toita. Üksikutest koertest, kes alles jäid, aretati hoolikalt uusi kuni teise maailmasõjani, mil nad kõik jälle peaaegu kadusid. Täna on leonberger ikka veel võrdlemisi haruldane, aga nende arv ja populaarsus on kasvamas.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka leonbergeritel esineda erinevaid pärilikke silmahaigusi ning puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (liigesehaigused, mis võivad põhjustada valu ja liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Kutsikana ei tohiks seda koera üle treenida ega lubada tal treppidest üles-alla käia. Kui luud on korralikult välja arenenud, tohib liikumist järk-järgult suurendada. Täiskasvanud leonbergeriga peaks tegema pikki jalutuskäike ning ta armastab ringi joosta ning mängida. Samuti armastavad nad väga vett ning neile ei meeldi miski rohkem kui üks korralik ujumine. Terve täiskasvanu jaoks on soovitatav tegutseda paar tundi päevas.
Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Leonbergeril on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Riski aitavad vähendada tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid.
Leonbergeril on kahekordne kasukas, mis koosneb üsna pikast ja tihedast pealiskarvast ja paksust aluskarvast. Kaela ja rinna ümber on pikemate/paksemate karvadega lakk ning jalgadel sulgjad karvad. Karva on vaja kaks või kolm korda nädalas harjata, et eemaldada kõik surnud või lahtised karvad ja hoida kasukat korras.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
