Keskmine kuni suur spitsi-tüüpi (paksu kasuka, püstiste kõrvade ja seljale keerdunud sabaga) Norra põdrakoer on võimas jahikoer kandilise kehaehituse ning kompaktse kehaga. Täiskasvanud isaste koerte turjakõrgus on 52 cm ja kaal umbes 23 kg. Emastel vastavalt 49 cm ja 20 kg. Paks ja rikkalik kasukas võib olla hallides toonides, kus pealiskarvade otsad on mustad.
Sõbralik ja enesekindel Norra põdrakoer on energiline ja julge. Loomult valvekoer, on ta häälekas ning vajab varakult käsu peale haukumise koolitust. Hea perekoerana on ta iseseisev, aga naudib oma pere seltskonda. Oma maja üle uhked inimesed peaksid meeles pidama, et ta ajab ägedalt karva.
Muistne tõug, kellesarnaste koerte skelette on arheoloogid leidnud väljakaevamistel, mis pärinevad 4000–5000 eKr. See on spitsitõug, keda kasutati põdrajahiks. Ta jälitas põtra ning haukus ja hoidis teda seni ühes kohas, kuni jahimees tuli põtra maha laskma. Teda näidati esmakordselt 1877. aasta koertenäitusel Norras ning teda kasutatakse ka tänapäeval Skandinaaviamaades jahipidamiseks.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Norra põdrakoeral esineda erinevaid pärilikke silmahaigusi ning puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (liigesehaigus, mis võib põhjustada valu ja liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Ta vajab päevas minimaalselt tund aega tegevust, kuigi Norra põdrakoer on rohkemaks võimeline – see on siiski koeratõug, kes on aretatud karmides tingimustes kilomeetrite kaupa põtrade jälgi ajama! Teda tuleb soojade ilmade korral jahedas hoida.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Norra põdrakoera ilmastikukindel kasukas koosneb paksust ja villasest aluskarvast ning rikkalikust pealiskarvast, mis on pikem jalgade tagaküljel, kaelal ja sabal. Soovitatav on kaks-kolm korda nädalas harjata, karvavahetuse ajal peab karva hooldama igapäevaselt.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
