Šnautser on keskmist kasvu, tugev ja lihaseline, esiletungivate kulmude ja vuntsidega koer. Tema karvkate võib olla must või pipra- ja soolakarva. Ideaalis on täiskasvanud isaste turjakõrgus 48 cm ning kaal 18 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus on umbes 45,7 cm ja kaal 16 kilogrammi.
Šnautserid on elavad ja aktiivsed koerad, kuid nad võivad olla ka kangekaelsed ja jonnakad. Nad võivad kuuletuda vaid ühele inimesele või perele ning muutuda väga oma territooriumi kaitsvaks. Šnautser ei saa teiste koerte või lemmikloomadega alati hästi läbi ning seetõttu vajab eriti põhjalikku sotsialiseerimist ja järelevalvet. Oma sügavate haugatuste abil hoiatavad nad perekonda kiiresti kõigi nende territooriumile lähenevate võõraste eest.
Šnautserit on kunstis ja skulptuuridena kujutatud juba 15. sajandil. Šnautserist, kes pärineb Lõuna-Saksamaalt ja Šveitsi ning Prantsusmaa lähiregioonidest, on aretatud nii kääbusšnautser kui suuršnautser. Alguses kasutati teda rotipüüdjana, kuid siis avastati, et ta on suurepärane valvekoer. Esimene šnautseri tõustandard loodi 1890. aastal.
Šnautseril võib välja areneda südamehaigus ning sarnaselt teistele tõugudele võib tal esineda puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Haiguseid on võimalik skriinida.
Šnautserid armastavad liikuda ja mängida ning nad peavad päevas liikuma vähemalt ühe tunni, eelistatavalt rohkemgi. Neile meeldib aktiivne elu ja nad naudivad treenimist.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Šnautseri kasukas on karm, kõva ja lühike, tiheda aluskarvaga. Täielik hooldamine on vajalik vähemalt kahel korral nädalas. Näitusekoera tuleks kindlasti trimmida, aga nutikat perelemmikut peab vaid pügama, mis on päris lihtne.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
