Nisuterjer on keskmist kasvu koer, kelle eriline, siidine ja õrnalt lokkis kasukas muudab ta välimuse loomulikult hooletuks. Tema kasukas on väga silmatorkav, selle värvi on kirjeldatud kui küpseva nisu sooja tooni. Täiskasvanud nisuterjeri turjakõrgus on umbes 46–49 cm ja kaal umbes 16–20,5 kg. Täiskasvanud emase mõõdud peaksid olema veidi väiksemad.
Pehmekarvalisel nisuterjeril on tugev iseloom ning talle meeldib lõbutseda. Kuni ta on kaasatud kõikidesse sinu tegevustesse, on ta usaldusväärne seltsiline. Nad ei lase sul end lõdvaks lasta, sest teevad aegajalt pahandust, kuid üldiselt on nad väga rõõmsatujulised. Sarnaselt enamikele terjeritele võivad nad olla kangekaelased, aga kiired õppijad.
Iiri põllumeeste kahjuriprobleemi lahendas pehmekarvaline nisuterjer, keda aretati üle kahesaja aasta ning kes on väga hea rotipüüdja ja suurepärane talukoer. Pehmekarvalise nisuterjeri tõugu tunnustas 1930. aastate lõpus esimesena Iiri Kennelklubi ning 1940. aastate alguses Ühendkuningriigi Kennelklubi. Pehmekarvaline nisuterjer on vanim Iirimaalt pärit terjer, kes on tõendiks sellele, et iirlaste aretamisalane anne ei piirdu võidusõiduhobustega.
Pehmekarvaline nisuterjer on üldiselt terve tõug, kuid tal võib esineda mõningaid pärilikke haigusi. Kõige sagedasemad neist on teatud neeruhaigus ja seedeelundkonna probleemid. Samuti on neil eelsoodumus allergilise nahahaiguse tekkeks.
Pehmekarvalised nisuterjerid on aktiivsed koerad, kes peavad piisavalt liikuma või nad võivad siseruumides sõnakuulmatuks muutuda. Täiskasvanud nisuterjer peaks päevas vähemalt tunni liikuma, kuigi võimaluse korral võiks liikumist olla isegi rohkem.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Õrnalt lokkis kasukat, mis ei aja karva, tuleks hooldada mitu korda nädalas, et hoida seda puhta, läikiva ja pusavabana. Koera karva peab rohkem hooldama vanuses 7–24 kuud, kui tekkima hakkab täiskasvanud koera kasukas.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
