Suur, lihaseline ja tugev koer, kelle varvaste vahel on ujunahad. Chesapeake Bay retriiveri vett tõrjuv karvkate on lühike ja paks, karmi ning õlise pealiskarva ja peene villase aluskarvaga. Tema karvkatte värvust kirjeldatakse kui „kuivanud heina“, mis hõlmab toone kõrkjatoonist tumepruunini; nad võivad olla ka kuldpunased või pruunid. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 58–66 cm ja kaal 29,5–36,4 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus on 53–61 cm ja kaal 25–31,8 kg.
Chesapeake Bay retriiverid võivad olla iseseisvad, kuid samas kiinduvad. Neile meeldivad lapsed, samas võivad nende mängud olla veidi jõulised. Chesapeake Bay retriiver on loomult kaitsev, terane, lõbus ja valvas ning naudib teiste koerte ja inimeste seltsi. Tõug ei ole sobiv algajale koeraomanikule.
Chesapeake Bay retriiver on Ameerika tõug, kelle kolonistid aretasid briti koertest eesmärgiga saada vees töötav koer, kes tooks jahimehele parte ja muid jahilinde. Ühe loo järgi uppus 1807. aastal Marylandi osariigi lähistel laev, mille pardal oli kaks Newfoundlandi koera kutsikat, kes anti tänutäheks päästjatele. Mõlemat koera paaritati kohalike koertega ning nende järglasi omakorda sileda- ja kiharakarvaliste retriiverite, Iiri veespanjelite ja pesukarukoertega, et luua selline Chesapeake Bay retriiver, nagu me teda tänapäeval tunneme.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Chesapeake Bay retriiveril esineda erinevaid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Chesapeake Bay retriiver vajab palju tegevust ja tal võivad vähese liikumise tagajärjel tekkida käitumisprobleemid. Neile meeldib vesi, ujumine ja asjade toomine ning nad vajavad päevas üle kahe tunni aktiivset tegutsemist. Nad ei sobi hästi linna ja laisale omanikule.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Chesapeake Bay retriiveril on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Chesapeake Bay retriiveri karvkate on paks ja lühike ning tiheda villase aluskarvaga. Karv võib olla lainjas, kuid üldiselt mitte kähardunud, ja tundub katsumisel õline. Seda koera on soovitatav mitte pesta, kuna see võib tema karva veekindlust kahjustada. Ettevaatlik tuleks olla ka harjamisel, mida peaks vaja olema üksnes siis, kui koer ajab karva. Harjamine aitab eemaldada surnud ja lahtist karva. Pesemine ja üleliigne kammimine võib kasukat kahjustada.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
