Sellel väikest/keskmist kasvu terjeril on pikk madal kere. Täiskasvanuna on koer 20–28 cm kõrge ja kaalub umbes 8–11 kilo. Tal on suured ja väljendusrikkad silmad ning omalaadne kasukas, mis on pealael siidne ja pehme. Tema keha kattev kahekordne kasukas koosneb pehmest aluskarvast ja karmimast pealiskarvast, mida leidub kahes värvivariandis: pipra- või sinepivärvi.
See Šoti päritolu tööterjer aretati 17. sajandil mäkrade, saarmate ja muude loomade jahiks. Nad olid ninaesise leidmises nii head, et olid salaküttide seas hinnatud. Legendi järgi pärinevad tänapäevased Dandie Dinmonti terjerid ühest salaküttide koerast, kes leiti Buccleuchi hertsogi lossi lähistelt lõksust. Tuntud ka kui sinepi- ja pipraterjerid (kasuka värvuse järgi), tuleneb tõu praegune nimi Sir Walter Scotti romaanist „Guy Mannering“, mille tegelasel oli seda tõugu lemmik.
Nagu paljud teisedki tõud, võivad Dandie Dinmonti terjerit kimbutada pärilikud silmahaigused, seepärast on soovitatav tema silmi rutiinselt kontrollida. Nagu teistegi väikeste tõugude puhul võib neil esineda põlvekedra nihestust (patella luksatsioon) ja kehakuju tõttu on neil eelsoodumus selgrooprobleemide tekkeks.
See on üsna aktiivne väike tõug, kes vajab päevas vähemalt tunni jagu tegevust, soovitatavalt rohkemgi, kuid nad annavad andeks, kui nende jalutuskäigud on mõnikord ka lühemad.
Väikestel koertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Dandie Dinmonti terjeri karv on umbes 5 cm pikk ja tema kasukat tuleb harjata vähemalt kaks korda nädalas. Nende kasukat tuleb vähemalt kaks korda aastas trimmida.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
