Saksa lambakoer on üks kõige lihtsamini äratuntavaid koeri maailmas. Nad on lihaselised ja erksad koerad, kellel on aadellik ja reserveeritud hoiak. Need koerad on väledad, tasakaalukad ja uhke kõnnakuga. Tema kasukat on mitut värvi (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit) ning koosneb tihedast, karmist ja liibuvast kattekarvast ning paksust aluskarvast. Täiskasvanud isase koera ideaalne turjakõrgus on umbes 63 cm ja emasel 58 cm. Nende kaal on vahemikus 30–36 kg.
Saksa lambakoer kiindub oma treenerisse sügavalt ja tahab temaga võimalikult palju aega koos veeta. Kuigi see tõug vajab palju tähelepanu, tasub ta selle eest sajakordselt lojaalsuse ja äraostmatute valvurioskustega. Teisalt jällegi, kui tema sotsialiseerimisele ja koolitamisele ei pühendata piisavalt aega, tekivad probleemid koera liigse enesekindluse ja sõnakuulmatusega. Ta on väga õpihimuline ja hästi treenitav, tehes temast iga koolituse staarõpilase.
Saksa lambakoer aretati eri lambakoertest karjatamise eesmärgil ja nende päritolu ulatub 7. sajandisse. Saksa lambakoeri esitleti esmakordselt 1882. aastal ja 1899. aastal asutati Verein für Deutsche Schäferhunde ehk Saksa lambakoerte tõuklubi. Sellesama klubi abil aretati Saksa lambakoeri, et neid saaks kasutada politseis ja sõjaväes, päästes sellega tõu 20. sajandi alguse rasketes oludes väljasuremisest. Esimese maailmasõja ajal kasutasid sakslased Saksa lambakoeri teadete edastamiseks ja haavatute leidmiseks. Liitlasvägede sõdurid imetlesid selle tõu intelligentsust ja julgust ning tõid palju koeri pärast sõda koju kaasa, aidates nii tõul teistesse riikidesse levida.
Saksa lambakoeral on eelsoodumus teatud probleemide tekkeks, sh seedeelundkonna probleemid, maokeerd, selgrooprobleemid ja epilepsia. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (seisund, mis võib olla valulik ja põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.
Noori kutsikaid tuleks treenida mõõdukalt, et vältida veel pehmete ja arenevate liigeste kahjustamist. Täiskasvanud saksa lambakoer vajab päevas üle kahe tunni tegevust ja rohkelt võimalusi oma intelligentsust koolitusel ja mõtlemismängudes proovile panna.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Saksa lambakoeral on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Koera kasukat tuleks paar korda nädalas korralikult harjata, et eemaldada surnud ja lahtised karvad. Pikakarvalise saksa lambakoera puhul on vajalik ka kammimine. Teda pole vaja pügada ja koera tuleks pesta üksnes vajadusel. See koer ajab karva, kuid mida rohkem teda harjata, seda vähem ta karva ajab.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
