Malinois on keskmist kasvu lühikese karvaga koer, kes jätab välimuselt kandilise üldmulje. Ehkki inimesed ajavad neid tihti segamini Saksa lambakoertega, on nad profiilis kandilisemad, kergema kondiga ja peenema peaga. Malinois' karvkate on kollakaspruun, punane või hall, karvaotstes on musta tooni. Nende saba on tavaliselt tumedam või on sellel must ots, näol on must „mask“ ja kõrvad on enamasti mustad. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 61–66 cm ja emasel 56–61 cm. Nad kaaluvad 27,5–28,5 kg.
Malinois ei sobi neile, kes tahavad lihtsalt koera. Ta on hell ja ustav kaaslane, sest kaitseb oma kodu ja peret ning vajab kogenud omanikku. Nagu paljude teiste tõugudega, kel on valveinstinkt, ei soovitata ka neil seda instinkti väiksena julgustada. Nad võivad hakata sind kaitsma ka sobimatutes olukordades. Nende loomulik valveinstinkt ilmneb, kui see vajalik on.
Belgia lambakoera on nelja tõugu – groenendael, tervueren, malinois ja laekenois – ja nad on nimetatud piirkondade järgi, kust nad pärit on. Usinaid Belgia lambakoeri on hinnatud juba keskajast. 1890. aastatel pani Belgia Veterinaarteaduste Kooli professor kirja erinevate Belgia lambakoerte standardid. Välja toodi see, et nad on tüübilt sarnased, peamiseks erinevuseks on nende karvkate. Professor jagas nad seejärel erinevateks tüüpideks ja soovitas neid aretada eraldi tõugudena. Malinois oli esimene Belgia lambakoertest, kellel kujunes kindel tüüp ja keda sellele truuks jäädes aretati. See oli ka esimene Belgia lambakoertest, kes sai populaarseks.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka kõigil Belgia lambakoertel esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Malinois vajab päevas enam kui kahte tundi liikumist, treeningut ja vaimset tegevust. Neid on väga kerge treenida, nad on edukad agility's, kuulekuses ja teistel koertespordialadel. Nad on aktiivsed koerad ega sobi lemmikloomaks, kui peavad terve päeva üksi olema.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale.
Malinois' karv on lühike, aluskarv villane. Karv on tihedam sabal ja kaela ümber; keha tagumisel poolel on karvad pikemad ja saba on kohev. Tema karva on lihtne hooldada, piisab korrast nädalas.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
