Suure ja aukartustäratava koerana on suuršnautser ergas ja võimsa ruudukujulise kehaehitusega. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 65–70 cm ja emastel 60–65 cm. Täiskasvanud isased kaaluvad umbes 45 kg. Nende karm ja kare kasukas esineb kahes värvitoonis: must või pipar soolaga (hele- ja tumehall).
Suuršnautser näib jõuline ja aukartustäratav, kuid peaks olema healoomuline. Ta saab läbi teiste koerte ja pere kassidega, kuid varajane sotsialiseerimine ja hoolikas järelevalve ning harjutamine on vajalikud. Nad saavad tihtipeale vastassoost koertega paremini läbi. Sündinud valvekoerana on ta valvas ja püüab vajadusel häälekalt peremehe tähelepanu.
Suuršnautser põlvneb keskmise suurusega karmikarvalisest pinšeri-tüüpi koerast, keda leidus 15. sajandi Baierimaal ja keda kasutati rotipüüdjana ning muudeks talutöödeks. Sellest koerast on pärit kõik kolm šnautseri suurusvarianti. 19. sajandil ristati mõned koerad suurte karjakoertega ja võimalik, et ka Saksa dogiga, et luua selline suuršnautser, nagu me teda tänapäeval teame. Neid kasutati karja turule ajamiseks ja sealt edasi said nad populaarseteks politsei- ja valvekoerteks.
Nagu paljudel teistel tõugudel võib suuršnautseril esineda mitmeid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Tõul esineb üsna tihti ka epilepsiat ja teatud tüüpi käpavähki.
Et koer püsiks rahulik, vajab ta päevas üle kahe tunni tegevust. Talle meeldib olla õues ning vihm ja külm teda ei morjenda tänu tema ilmastikukindlale kasukale. Samas tuleb pärast jalutuskäiku tema kasukat kontrollida ja eemaldada sinna kinnijäänud sodi.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Suuršnautseril on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Tema kasukas tuleb iga kord pärast jalutuskäiku üle vaadata ja harjata seda kaks-kolm korda nädalas. Iga kolme kuu tagant tuleb lasta koera trimmida, et eemaldada surnud karvad, kuigi omanikud, kes ei käi koeraga näitusel, võivad lasta koera ka lihtsalt pügada.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
