Saksa dogi on väga suur, lihaseline ja tugev koer. Nende pea on ristkülikukujuline ja pikk. Nende lühikest siledat karvkatet esineb kollakaspruuni, musta, sinist, hallikaspruuni ja arlekiini värvi. 18-kuuse koera miinimumkõrgus peaks olema 76 cm ka kaal 54 kg. Sama vana emase turjakõrgus peaks olema vähemalt 71 cm ja kaal 46 kg.
Saksa dogi on südamlik koer. Nad on perele ja lähedastele sõpradele, kes tihti külas käivad, väga lähedased ja truud, ning sobivad suurepäraselt aktiivsele perele. Suurepäraste valvekoertena hoiatavad nad perekonda kiiresti kõigi nende territooriumile lähenevate võõraste eest. Selle hiiglasliku koera puhul on oluline, et neid sotsialiseeritaks ja koolitataks juba kutsikana.
Saksa dogi välimusega koerte pilte on leitud juba aastast 2200 eKr Egiptuse hauakambrite seintelt. Need koerad olid lühemate jalgadega ja meenutasid kehatüübilt mastifeid. Nad levisid kaupmeeste abil paljudesse teistesse riikidesse. Saksamaal aretati tõug selliseks, nagu me teda tänapäeval tunneme. Arvatakse, et esialgseid mastifi-tüüpi koeri ristati hurtadega, mis andis tulemuseks väleda ja saleda tänapäevase Saksa dogi. Esialgu kasutati neid härja- ja koertevõitluses ja 1592. aastal kasutasid aadlikud neid metssigade jahil. 19. sajandil kasutasid mõisaomanikud neid suurte ulukite jahil.
Saksa dogil on eelsoodumus teatud probleemide tekkeks, mis on omased suurtele koeratõugudele, nagu maokeerd, südamehaigused, erinevad luuprobleemid ja teatud tüüpi agressiivne luukasvaja (osteosarkoom).
Täiskasvanud koer vajab päevas paari tunni jagu tegevust. Nad naudivad jalutuskäike ja löövad kaasa pere vabaõhu tegevustes, kuid naudivad samas kamina ees lamamist, tundes mõnu kõigist olemasolevatest mugavustest. Kasvuperioodil tuleb liikumisega veidi piiri pidada, kuna ületreenimine võib põhjustada tõsiseid luu-, liigese- ja lihasprobleeme.
Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Saksa dogil on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Riski aitavad vähendada tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid.
Saksa dogi lühike, sile ja tihe kasukas ei vaja palju hoolt ja seda tuleb hooldada kord nädala või pooleteise jooksul. Teda võib kammida kummist harjamiskindaga, mis eemaldab lahtised ja surnud karvad.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
