Havanna bichon võib olla kääbuskoer, kuid on sellegipoolest tugeva kehaehitusega. Olles veidi pikemad kui kõrged, on täiskasvanud koera turjakõrgus 23–28 cm ja kaal umbes 3–6 kg. Nende kasukas on rikkalik, pehme ja siidine ning puhvis saba keerdub selja kohale. Karv võib olla igat värvi või igas värvikombinatsioonis.
Havanna bichon on elavaloomuline, suhtlusaldis, sõbralik ja kiinduv koer. Nagu võib kääbustõult eeldada, meeldivad talle inimesed – sealhulgas lapsed – ja ta naudib seltskonda. Neile mõjub halvasti, kui nad liiga tihti või liiga kauaks üksi jätta. Väikese mänguhimulise koerana on ta rohkemat kui lihtsalt ilus näolapike ning naudib koolitust ja uute asjade õppimist.
Havanna bichon kuulub bichon'ide perekonda, kuhu kuuluvad ka käharakarvaline bichon, Bologna bichon, Coton de Tuléar, lõvikoerake ja Malta bichon. Tõug sai alguse väikesest Vahemere piirkonnast pärit valgest koerast, kes saatis kaupmehi nende reisidel ümber maakera, kus koer jagunes eri tõugudeks. Kuubale saabudes aretati neist Havanna bichon'id, kes said kõigepealt aristokraatide sülekoerteks, enne kui nad võitsid ka tavaliste Kuuba inimeste südamed.
Nagu paljudel väikestel tõukoertel, võib ka Havanna bichon'il esineda terviseprobleeme nagu põlvekedra ajutine nihestus (patella luksatsioon). Nagu paljudel teistel tõugudel, esineb ka neil pärilikke silmaprobleeme, seepärast tuleb aretamisel kasutatavate koerte silmi regulaarselt kontrollida.
Väikese tõuna vajab Havanna bichon päevas kõigest pool tundi tegevust. Mänguhimulise koerana võib ta energiat kulutada kas perega aias mängides või jalutuskäiku tehes. Tema suurim rõõm on omanikuga igal pool kaasas käia.
Kääbuskoertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Havanna bichon'i kasukas on pehme ja siidine. Pealiskarv on rikkalik ja kergelt kähar ning selle all on ka aluskarv. Igapäevane hooldamine on vajalik, et hoida pikka ja siidist karva pulstumast.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
