Selle suure, lihaselise jahikoera silmapaistev omadus on tema rikas kastanpruuni kuni mahagoni värvi karvkate. See on siidine liibuv karvkate, sulgjate karvadega jalgadel, kõrvadel ja sabal. Tasakaalukas ja elegantne tõug kõnnib püstipäi. Keskmise isase täiskasvanud koera turjakõrgus on 65 cm ja kaal 30,5 kg, emastel vastavalt 61 cm ja 26 kg.
Hästi aretatud, sotsialiseeritud ja treenitud Iiri setteri tõugu koer on erakordselt armas ja kiinduv lemmikloom. Kui nad peavad jagama kodu kaslastega, on hädavajalik varajane kokkupuude kassidega ja hoolikas järelevalve. Kuna nad on äärmiselt sõbralikud, ei ole nad head valvekoerad, kuigi nad annavad märku külaliste kohalolekust. Iiri setter jääb oma elu jooksul üsna mänguliseks – üks tema rohkem armastatud omadustest.
Iiri setterid on setterite rühma vanimad koerad enne Gordoni ja Inglise setterit. Arvatakse, et tõug arenes vanadest spanjelitest, setting-spanjelitest ja Šoti setterist. Oli aasta 1882, kui Dublinis loodi Iiri Punaste Setterite Klubi, mille ajendiks oli tõuaretusprogramm, mille algatas krahv Enniskillen, kes aretas tunnusmärgi – ühtlase punase karvaga isendi. 1940. aastatel peaaegu hävitas tõu silmahaigus nimetusega progresseeruv võrkkesta atroofia, rohkem tuntud kui PRA. Tänu DNA-testi väljatöötamisele haigusgeeni kandjate kindlaksmääramiseks on tõug taastunud ja PRA esinemissagedus oluliselt langenud.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Iiri setteril esineda mitmeid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Neil võib olla ka kalduvus seedetrakti häiretele.
Iiri setter aretati linnujahiks ning on väga aktiivne ja vajab palju liikumist – täiskasvanu puhul üle kahe tunni päevas. Olles jahikoer, kuigi kergesti hajutatava tähelepanuga, ajab ta jälgi lõpuni, kui ta just ei ole treenitud omaniku juurde tagasi tulema.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Iiri setteritel on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Iiri setteri hiilgavaks krooniks on loomulikult tema karvkate. Sulgjate karvade pulstumise vältimiseks on hädavajalik igapäevane harjamine. Vahetevahel peab omanik käpapatjade vahelt ja kõrvade tagant karva kärpima, et vältida puntraid. Vahepeal võib vajalik olla ulatuslikumaks lõikuseks külastada elukutselist koertejuuksurit. Näituste jaoks vajab karvkate koera konkurentsivõimelisena püsimiseks palju hoolikat tähelepanu. Üks hädavajalik hoolitsuse osa, mida ei tohi tegemata jätta, on korralik ja regulaarne kõrvade puhastamine. Kuna nad on rippuvate kõrvadega, toimub kõrvas väga vähe õhuringlust. See aga on bakterite kasvukoht, mistõttu on kõrvapõletikud sagedad.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
