Tegemist on elegantse, väikest või keskmist kasvu terjeriga, kellel on pikk keha ja lühikesed jalad. Täiskasvanud isase Skye terjeri turjakõrgus on umbes 25–26 cm ja pikkus ninast sabaotsani umbes 105 cm. Emased koerad on veidi väiksemad. Täiskasvanud koera kaaluvahemik on 16–18 kg. Tema pikk karv on karm ja sirge. Peal on see lühem ning karvad kukuvad silmadele, kuid see ei häiri nende nägemist. Kõrvad võivad olla nii lontis kui püstised ning need on kaetud rohkete karvadega. Kasukas võib olla eri värvides (vaadake täpsema teabe saamiseks tõustandardit).
Skye terjer on tavapäraselt n-ö ühe inimese koer, kes on oma omanikule jäägitult pühendunud. Tahtejõuline koer võib võõraste suhtes umbusklik olla, kuid ta peaks olema hea iseloomuga. Ilmselgelt on koera vaja juba varakult sotsialiseerida ja seda nii inimeste kui teiste koerte ning lemmikloomadega.
Skye saarelt, mis asub Šotimaa loodeosas Hebrideani saarestikus, pärit Skye terjerit kasutati kahjurite püüdmisel ning tõu vanus ulatub 16. sajandisse. Arvatakse, et koerad, kes elasid üle Hispaania sõjalaevastiku huku, ristati kohaliku Šoti terjeriga ning tulemuseks saadi pikakarvaline koer, kes on sarnane tänapäevase Skye terjeriga. Šoti terjerid võisid olla varajased cairn'i terjerid ning teised terjerid võivad pärineda Rootsi karjakoerast, kes elasid regioonis viikingite poolt asustatud alal.
Skye terjerite kõige levinum tervisemure on probleemid esijäsemete luudega, mis võivad ilmneda kasvavatel kutsikatel. Sarnaselt teistele lühikeste jalgade ja pika selgrooga tõugudele on neil eelsoodumus selgroo probleemide tekkeks.
Erinevalt teistest terjeritest, kes on aktiivsed ja alati liikumises, on Sky terjer küllaltki laisk ning peab päevas vaid tunnikese liikuma.
Väikestel koertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Koera kahekordne kasukas koosneb lühikesest pehmest aluskarvast ja karmist sirgest pealiskarvast, mis peaks olema pikk, kuid mitte segama koera liikumist. Kui hoolitsed tema kasuka eest kaks või kolm korda nädalas, hoiab see ära pusade ja pulstunud kohtade tekke. Kontrolli terjeri kasukat pärast jalutuskäike, sest see võib toimida luuana.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
