Lihaselise ja siledakarvalise Staffordshire'i bullterjeri välimuses on kombineeritud nii buldog kui ka terjer, seepärast paistab ta tugeva ja väledana. Täiskasvanud koera turjakõrgus on 36–41 cm, täiskasvanud isased kaaluvad 13–17 kg ja emased 11–15,4 kg. Lühike sile kasukas võib olla punane, helepruun, valge, must või sinine, hallikaspruun või üks neist värvidest koos valgega.
Hea sugupuuga ning hästi sotsialiseeritud Staffordshire'i bullterjer peaks inimestega väga hästi läbi saama, ta võib olla ka ülevoolavalt sõbralik. Teiste koerte või loomadega ei pruugi Staffordshire'i bullterjer nii sõbralik olla, kuigi palju sõltub varajasest sotsialiseerimisest ja koolitamisest. Osad seda tõugu koerad elavad väga rõõmsalt koos teiste koerte ja kassidega; teisi ei saa rihmata nendes piirkondades jalutada, kus on võimalik kohtuda teiste koertega. Varajane ja järjekindel sotsialiseerimine on väga tähtis.
Staffordshire'i bullterjeri juured võivad ulatuda 19. sajandisse, kui keelustati koerte võitlused härgade ja karudega. Loodi uus „spordiala“ – koeravõitlus – ning selle jaoks ristati omavahel bulldoge ja terjereid, et luua bull-and-terrier, kellest pärinebki Staffordshire'i bullterjer. Kõikides ühiskonnaklassides, k.a. Victoria-aegses töölisklassis, populaarset „staffi“ kasvatati sageli kitsastes tingimustes suurtes peredes. Tänu sellele on ta hea iseloomuga ning käitub hästi igas vanuses inimestega.
Staffordshire'i bullterjer on enamasti väga vastupidav tõug, kellel on mõned tõuspetsiifilised terviseprobleemid. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja seega on silmade kontrollimine soovituslik.
Staffordshire'i bullterjer peab igapäevaselt vähemalt tunni liigutama ja palju mängima. Ta võib teha koeraspordialadel, nagu agility's, suurepärase esituse. Paljud seda tõugu koerad lepivad teiste koertega hästi, kuid osad on nende suhtes agressiivsed. Kui sinu koer pole väga sõbralik, veendu, et ta on rihma otsas ning ei muutu teistele tüütavaks.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Staffordshire'i bullterjeri lühike ja sile karv vajab vähe tähelepanu ning piisab, kui seda kord nädalas harjata.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
