Bokser on keskmise suurusega, väga lihaseline, tugev ja sügava rinnakorviga. Neil on lühike koon ja kergelt ülespoole pööratud lõug. Lühike karv võib olla kollakaspruun ja laiguline, tavaliselt valgete märgistega. Nad võivad olla ka üleni valged. Täiskasvanud isase keskmine turjakõrgus on 57–63 cm ja kaal 30–32 kg. Täiskasvanud emase ideaalne turjakõrgus on 53–59 cm ja kaal umbes 25–27 kg.
Bokserid käituvad terve elu nagu kutsikad, nii et nendega on tükk tegemist. Elavate, tugevate ja lojaalsetena sobivad nad hästi lemmikloomadeks kogu perele, nii suurtele kui ka väikestele. Et nad võivad olla tormakad, ei sobi nad peredesse, kus on väga väikesed lapsed. Kartmatute ja enesekindlatena ei ole nad just suured tülinorijad, kuid vajadusel vägagi võimelised ennast kaitsma. Nad võivad hakata asju lõhkuma, kui peavad pikalt üksi kodus olema.
Bokser saadi kahest mastifi-tüüpi koerast, keda kasutati keskaegsel Saksamaal jahipidamisel. Nendega peeti jahti metssigadele, karudele ja hirvedele. Bokserite esivanemaid kasutati ka koerte ja härgade võitlustel, kui sellest sai sport. 19. sajandil ristati need tõud buldogiga ja saadi bokser.
Bokseritel on eelsoodumus erinevatele üsna tõsistele haigustele, eriti südameprobleemidele ja vähile. Haiguste esinemise tõenäosust aitab vähendada selle kontrollimine, et koerad on aretatud liinidest, kus neid terviseprobleeme ei esine.
Bokserid on väga energilised ja vajavad palju liikumist. Neile meeldib söösta avatud aladel, ajada taga palle ja lendavat taldrikut. Soovitatav on päevas tegutseda rohkem kui kaks tundi.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Bokseritel on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad kogused aitavad seda riski vähendada.
Bokserite karva on lihtne hooldada, sest see on väga lühike. Karva heas seisukorras hoidmiseks võib aeg-ajalt kasutada spetsiaalset hoolduseks mõeldud kummist kinnast.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
