See on elegantne ja sihvakas koer, kes näeb välja nagu tavaline hurt, aga on miniatuurne. Karvkate on sile ja läikiv ning võib olla mitmesugust tooni (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit). Pea on kitsas ja väga peene koonuga ning kõrvad on kergelt volditud ja asetsevad kõrgel pea peal. Selgroog on kergelt nõgus ning niuetel selged kurrud. Kõnnak on kõrgesammuline ja vaba. Täiskasvanud Itaalia väikehurtade turjakõrgus on 32–38 cm ning kaal 3,6–4,5 kg.
See on armastusväärne koer, kellele meeldib kaisutamine osaliselt kiindumusest ja osaliselt vajadusest hoida ennast soojas. Itaalia väikehurdale sobib paremini varajane sotsialiseerimine, et ta aktsepteeriks kergemini uusi olukordi ja inimesi. Sellel koeral võib kiindumuse tekkimine aega võtta, aga kui sõprus on juba välja kujunenud, on ta suurepärane seltsiline.
Usutakse, et Itaalia väikehurt on pärit Egiptusest. Tegelikult on vaaraode hauakambritest leitud mumifitseeritud koeri, kes on väga sarnased tänapäevase tõuga. Roomlased tõid koera 6. sajandil eKr Vahemere piirkonda, kus see sai Kreeka ja Rooma aadlike lemmikuks. Tõug saavutas oma populaarsuse tipu 16. ja 17. sajandil, mil see paljusid õukondi kaunistas. Kuulsate omanike hulka kuuluvad Šotimaa kuninganna Mary I, Charles I, Friedrich Suur ja kuninganna Victoria. Võimalik, et Itaalia väikehurta on kasutatud jäneste jahtimiseks, aga teda aretati peamiselt seltsikoeraks.
Itaalia väikehurt on üldiselt terve tõug, aga neil võib esineda jalaluumurde. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja seepärast on oluline enne aretamist silmi testida.
Kuigi väga väike, on ta ikkagi nägemise järgi saaki jahtiv koer ja armastab joosta. Parim on lasta Itaalia väikehurdal joosta piiratud alal, kuna ta võib saaki jahtides minema joosta. Liikumist tuleks hoolikalt jälgida, kuni koer on täiskasvanud ning isegi siis tuleb olla tema tihtipeale õrnade jäsemetega ettevaatlik. Terve täiskasvanud koer vajab päevas vähemalt tund aega tegevust.
Kääbuskoertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Itaalia väikehurda kasukas vajab väga vähe hooldamist, kuna see on nii lühike. Riidega hõõrumine parandab karvkatte läiget. Need koerad vajavad hoolikat hambahooldust, kuna neil on suur kalduvus hambaprobleemide tekkele.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
